Jüri Pino | Kaeblemisest ja trotsist

See memoriaal Maarjamäel on hästi tehtud. Eriti kena, et nüüd tähendavad need sõnad miskit muud. Vahepeal ei osanud ju nimetadagi, misasi see seal on.

Ja oleks ju võinud väga halvasti minna, keegi oleks tulnud ideega panna püsti paljukannatanud eestlaste patsas. Vt ka Enn Vetemaa „Monument”, kus keegi pakub fašismuseohvrite mälestuseks maast kasvavad rusikad. Eriti punane puupea arvab, et miks tühjad rusikad, ikka püssid ja granaadid pihku. Mispeale libedikust peategelane mõtleb: granaadid, jah, sama hea kui pudelid, rahvalikuks nimeks saab „Ja pidu jätkus kraavis”.