Seisukoht | Poliitika näoga sport

Sport ja poliitika pidavat ühes lauses vastikult kõlama. Öeldakse, et need kaks ei sobi kokku. Küll aga peavad spordialade juhtivad funktsionäärid poliitikas hästi orienteeruma, sest oma asja ajamiseks on vaja vägevat suhtevõrgustikku ja raha. Korvpalliliidu algatusel räägitakse viimasel ajal mingisugusest Eesti spordi masterplaanist, mis manab esile veel ühe seose spordi ja poliitika vahel – arvatakse, et piisabki ilusatest lubadustest. 

„Eesmärk on olla 10 aasta pärast Euroopa tipus!“ Vägev! Sarnase skeemiga loosungeid ketravad poliitpopulistid päevast päeva ja paistab, et rahva usaldus ei kao kuhugi. Tõsi, nii mõnegi suure spordijuhi mõttes on peidus ka väärt iva, aga üha rohkem hakkavad spordialaliitude juhid meenutama elukutselisi poliitikuid, kes end igast olukorrast välja vingerdavad ja lõpuks ikka tagasi võimu juurde valitakse. Miks? Sest kedagi teist polegi võtta. Opositsioon on võimul oldud aastatega osavalt kõrvaldatud!