ÕL VIDEO | „Ainult kirjadest sain teada, kui väga mu isa oma väikest Marjut armastab!“ ehk Pisaratele on Maarjamäel hommikust saati antud vaba voli
Viljar Voog | Video: Robin Roots, 26. märts 2019
Üksik roos ja tuule poolt kustutatud küünal - need jättis oma vanavanemate mälestuseks maha Elli, kelle päästis küüditamisest viimasel hetkel rongijaama jõudnud ema.
Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal on tänasel märtsiküüditamise 70. aastapäeval emotsioonidest tulvil. Kui mõne tunni pärast peetakse seal ametlik mälestusüritus, siis praegu jätavad mälestuskoridori küünla või lilleõie ja poetavad pisara tavalised Eesti inimesed, kel igaühel seoses küüditamisega rääkida sügavalt isiklik lugu.
25. märts 1949 oli reedene päev. Nõukogude võimud otsustasid just siis proovida taas Eesti rahvast hävitada. Varahommikul alanud küüditamise käigus aeti üle 20 000 inimese, neist kaks kolmandikku naised ja lapsed, oma kodudest välja ja saadeti Siberisse. Enamik neist ei naasnud kunagi kodumaale.