Inga Raitar aasta pärast peldikumüsteeriumit | Minu plahvatuslike kannatuste aasta

Minu maakodu õuel toimunud “peldikuplahvatusest” saab 16.märtsil aasta. Endiselt pole keegi juhtumis vastutust võtnud. Kaitsepolitsei, kes lubas mind uurimisega kursis hoida, ei vastanud kolm kuud minu kord-kuus infopäringutele, mida saatsin vaid selle pärast, et olla kursis – kas tegelikult ka toimub juhtumi uurimine või teeb tüütu kodanik seda, mida temalt loodeti – on vait, ei sega, rahuneb maha ja laseb jõustruktuuridel ebamugava loo unustada.

Ka Pealtnägijasse andsin oma loo vaid ühel põhjusel – inimlike küsimiste peale keegi mulle ei vastanud. Avalikku meediapäringut ei saa ignoreerida, seega oli kapo pressiesindaja Pealtnägija kaamera ees septembris sunnitud rääkima “ekspertiisidest, mis võtavad aega”. Pealtnägija saate järel ei muutunud midagi.