„Mart Ummelas oli tohutult hea raadioajakirjanik, kuigi tegelikult oleks ta tahtnud juhtida Eesti riiki.“

„Mäletan meie viimast telefonikõnet, mis pärast inimese surma saab kuidagi mitmetähenduslikuks,“ mõtiskleb Rein Veidemann, meenutades reedel pärast rasket haigust lahkunud Mart Ummelast (66). Ummelas ja Veidemann ei istunud ainult aastaid koos „Rahva teenrite“ laua taga, vaid olid omal ajal lausa peretuttavad.

„Keegi oli helistanud, nägin oma telefoniekraanil salvestamata numbrit. Helistasin tagasi ja vastas Mart, kes ütles, et valis mu numbri kogemata. Aga hakkasime rääkima ning Mart poetas, et tal on maovähk ja tuli just lõikuselt. Mõistagi see ehmatas ja soovisin talle kiiret paranemist. Paraku see kõne pärast aastavahetust jäigi meie viimaseks. Ent jälgisin tema sotsiaalmeedia kontot, kuhu ta postitas küllaltki masendavaid selfisid. Tema meeleheitlikkus avaldus juba aastaid varem, kui ta oma sotsiaalkontol viskas repliike, et aitab elust ja ma lahkun. Need olid avalikud väljaütlemised ja mõistagi oli neid kibestumisepurskeid kurb jälgida. Aga ei osanud ka aidata. Lihtsalt ei osanud aidata!“ ohkab Veidemann.