Juhtkiri | Kärpekäärid erakondade eelarve kallale

Vabaerakond tahaks parlamendi Robin Hoodina erakondade rahastamist poole võrra vähendada ja vabanevat raha ümber jagada. Riigieelarve arutelu pakub opositsioonierakondadele soodsat võimalust tribüünile trügida ja pakkuda välja oma visioon, kuidas riigieelarve venitamisest järelejäänud auke täita. Vabaerakonna eesmärk lõpetada parteide ületoitmine võib ju olla üllas, kuid on arvata, et mitte kõik erakonnad ei suhtu vaeslapse rolli sattumisse leplikult.

Riigipoolse rahastamise üks plusse on selle läbipaistvus – riigilt saadav raha on vast ikka kuskil Exceli tabelis reana olemas. Kui aga üks tuluallikas ära kaob, tuleb teine asemele ja see raha ei pruugi enam nii puhas olla nagu riigiraha. Nii võis ka näiteks Reformierakonna peasekretäri Martin Kuke liikmemaksu kaotamise ettepaneku taga aimata soovi erakondadele annetamise tingimusi lõdvendada. Nüüdki tekib oht, et erakondadele hakkab oluliselt rohkem kilekottidesse mässitud raha liikuma. Pole ju ka praeguseni selge, milline ja kui suur oli erakondade osa Tallinna sadama altkäemaksuskandaalis ja kas Savisaar ja tema erakond on ikka puhtad kui prillikivid. Teisalt kehtestati riiklik rahastamine just selleks, et erakonnad ei peaks ettevõtjatelt enam kahtlasi annetusi vastu võtma ega neid ise nurumas käima.