Monika Helme | Põhja-Korea Eesti hariduselus

Viimasel ajal on peale pagulasteema kirgi kütnud ka haridusministeeriumist alguse saanud plaan hakata ahistama erakoole. Erakoole püütakse haridusministeeriumi eelarverealt ära sokutada omavalitsuse eelarvereale ja muuta erakoolide edasine eksistents omavalitsejate suvast sõltuvaks. Tegelikult on probleem palju laiem, kui need 6000 lapse üleelamised, keda tahetakse oma koolist, klassiruumist, sõprade ja õpetajate juurest üleöö küüditada suvalistesse kroonukoolidesse.

Irooniline on see, et erakoolid tekkisid haridusmaastikule just Reformierakonna toel, kes endale valijaid meelitas liberaalsuse, valikuvabaduse ja turumajandusliku mitmekesisuse retoorikaga. Nüüd tõmbab seesama Reformierakond oma valijatelt ilma igasuguste süümepiinadeta vaiba jalge alt ära. Millegipärast on reformerid koos sotsidega hakanud ühiskonnas üles kiskuma klassiviha ja suunanud selle teraviku kõige nõrgemate ja kaitsetumate – laste vastu. Kas tõesti usute, et erakoolid on tekkinud selleks, et lapsevanemad võiks sinna kuhjade kaupa oma kõigest muust ülejäänud raha viia? Erakoolid on paari erandiga siiski enamasti kogukonnakoolid, nende eksisteerimisvormiks on MTÜ või sihtasutus. Osa neist on tekkinud ka sinna, kus riik kooli eelnevalt ära kaotas. Erakoolides käib palju lapsi, kes unifitseeritud koolikombinaatides toime ei tuleks, kes on palju loomingulisemad ja vajavad aeglasemat või siis kiiremat arengukeskkonda. Sestap on nende mõningate aastatega omaalgatuslikult suutnud koonduda hulk lapsevanemaid, kes leidsid koolimaja, remontisid selle oma jõuga ära, otsisid õpetajad ja avasid kooli.