Seisukoht | Nagu alati

Kõrgete riigiametnike majanduslike huvide deklaratsioonid on vigased. Hulga kaupa. Lihtsustatult räägib see sellest, kuidas tahtsime parimat, aga välja kukkus, nagu alati. Loosungitel, et see uus on nüüd avatum, lihtsam, kergemini kontrollitav, nagu uue korra tulekul hõigati, ei ole sisu. Sisu on see, et deklarantidel, neil ametnikel, kes peavad avalikult oma majanduslikku sõltuvust (või sõltumatust) näitama, oleks seda lihtsam teha. IT-tiiger tegi hüppe ja hiirega kliksutades saab deklaratsioon kiiresti täidetud. Eks ta enne võis tüütu olla jah.Sellest on nüüd pisut enam kui aasta möödas ja (l)ootus, et ametnik kõik ise ausalt kirja paneks, ilma et seda keegi kontrolliks, jooksis liiva. Kui ikka otseselt keegi ei küsi ja peale ei käi, ei kiputa sugugi oma mitmesajatuhandesi laene avalikult näitama. Mis sest, et kohustus ju on.Tõsi, alati võib olla inimlikke eksitusi ja kindlasti ongi, aga seadused kehtivad kõigile. Seda tuletatakse tihti meelde.Teisalt, kas see on ikka eksitus, kui kaks aastat järjest jäetakse oma mitte väike laenukoormus näitamata? Kas võimalus suurema kontrollita oma huvid näitamata jätta suurendab või vähendab korruptsiooniohtu?