Katrina Koppel | Ülikoolid ei paku välistudengitele piisavalt abi
Rahvusvaheliste tudengite keeruline olukord Eestis on kerkinud esile suures osas nõustamis- ja tugisüsteemide puudujääkide tõttu. Eestis on tavaline, et nii kohalikelt kui ka rahvusvahelistelt tudengitelt eeldatakse maksimaalset iseseisvust ja suutlikkust enda probleeme lahendada minimaalse sekkumisega teiste poolt. Halvemini tullakse mõlemal juhul toime olukorraga, kui tudeng tõepoolest vajab rohkem abi ning seda juhtub pigem just välistudengitega, kellel on väiksem ligipääs infole, mis on neile arusaadavas keeles ning neil puuduvad isiklikud kontaktid.
Alati on neid, kes süsteemi "pragudesse" jäävad. Tegelemine nendega, kes vajavad ülikoolilt nõustamist, peab olema kellegi konkreetne ülesanne, mitte jagatud vastutus. Praegu on nõustamine kurvastavalt sageli korraldatud selliselt, et tudeng jääbki osakonnast osakonda ja kabinetist kabinetti jooksma hetkeni, kui ta ülikoolist välja langeb või kooli kuidagi siiski lõpetab.