Needid kaovad, armid jäävad
Getter Orusalu , 26. jaanuar 2016
Eri kehaosadesse aukude tegemine ja neetide panemine tundub teismelisena või varases täiskasvanueas viis, kuidas massist eristuda ja põneva stiiliga silma paista. Mis saab augustatud kohtadest aga siis, kui vanus, muutunud elustiil või töökoht nõuab nende kinnikasvatamist?
Esimeste kõrvaaukude tegemine on vist igal neiul eredalt meeles. Ärevus ja hirm olid suured, kuid ühiskondlik surve veelgi suurem. Kui klassiõdedel olid kõrvas sätendavad rõngad, siis pidi nii olema igal tüdrukul. Ja selle nimel olid neiud siis ja on tõenäoliselt ka praegu valmis augustamise valu kannatama.