Juhtkiri | Alkoholiaktsiis kui eelarve lüpsilehm

Alkoholitarbimise vähenemine elaniku kohta viimasel kümnel aastal 14,8 liitrilt 9,9 liitri sajaprotsendilise alkoholini on tegelikult muljetavaldav. Siia hulka pole arvestatud turistide kaasa ostetud alkoholi, mis on tervelt 44 protsenti kogu müüdud alkoholist. Teine fakt tarbimise vähenemise kõrval on, et alkoholiaktsiis pole mitte ainult tõusnud, vaid see tõus ei näita ka vaibumise märke.

Nende kahe omavahelise seose tõlgendamisega on nagu kliimasoojenemisegagi – kas muutused toimuvad lihtsalt niisama või inimtegevuse tagajärjel. Valitsus tahaks kindlasti uskuda oma otsustavasse rolli. Olgu selle usuga kuidas on, kindel on vaid see, et alkoholiaktsiis on mõeldud kosutama riigieelarvet, et võimuerakonnad saaksid oma valimislubadusi täita. Tõestuseks sellele on kümne aastaga 100 miljoni euro võrra kasvanud aktsiisilaekumised – seda oluliselt langenud alkoholitarbimise tingimustes.