Seisukoht | Hoiatus: kaader võib olla häiriv

Elame uutmoodi maailmas. Me saame näha kaadreid, kuidas lastakse maha Londoni terroristid või Pariisis politsei tulistab haamriga ründajat. Näeme kaadreid ja pilte jõledatest õnnetustest, vigastustest ja kuritegudest. Filmidest ei räägigi, ka neis on joonisfilmilike vigastuste aeg möödas. Päris reaalseks pole filmivägivald veel läinud, aga ega midagi – publik tahab reaalsust. Ketšupit enam pärisvere pähe alla ei neelata.

Huvi õõva ja vere järele on inimlik. Uudishimu, ka morbiidne uudishimu, on üks meie peamisi motiveerijaid. Peaasi, et me ei kaotaks oma täitmatus uudishimus iseennast. Et me ei unustaks seda, et hukkunu või haavatu, kelle vereloigus kerratõmbunud keha me jõllitame, on ka inimene. Et see võiksid olla sina. Kui vägivald saab nii tavaliseks, et terrorirünnakud enam ei ehmata ja tragöödiad enam pisaraid silmist välja ei kisu.