Juhtkiri | Sotsid ja oravad tümitavad vaenlast

Kaunil suve hakul pidasid Reformierakond ja sotsid oma üldkogusid ning mõlemal üritusel pani erakonna juhtide räägitu poliitikahuvilise kukalt kratsima. Reformierakonna juht Hanno Pevkur keskendus küll oma partei ajalooliste saavutuste üleslugemisele, mille kallal praegune võimuliit armutut rüüstamistööd teeb, kuid mida on valijal peale hakata teadmisega, et oravate võimu ajal oli kõik parem?

Sama kehtib ka sotside kohta – Jevgeni Ossinovski keskendus kirglikult Reformierakonna tümitamisele ega hoidnud seda tehes kokku ei värve ega kujundeid. Kui abielupaaride puhul ei peeta kultuurseks pärast lahutust teist poolt avalikult taga rääkida, siis miks peaks erakondade puhul olema teisiti? Seda enam, et sotsidel on kõlvanud just Reformierakonnaga mitmel-setmel korral ühist valitsust moodustada. Aga võib-olla just Reformierakonna puudli väljateenitud hüüdnimi paneb nüüd sotse seda ägedamalt oravaile hambaid näitama. Kummalisel kombel jagus Ossinovskil tähelepanu küll oravaile, kellest opositsioonis ju praegu midagi ei sõltu, kuid sootuks käsitlemata jäi sotside praegune koalitsioonipartner Keskerakond koos oma paljude küsitavustega. Vahel on vaikus kõnekamgi valjusti karjumisest.