ANNAME NÕU: kuhu viia seisma jäänud raamatud? Prügikast on viimane koht!
Kui vajadus käes, võtad sa tavaliselt just kevadsuvel ette remondi, mis tähendab ennekõike lagede valgendamist, uusi värvitud ja tapetseeritud seinu. Selleks aga tuleb raamaturiiulid eelnevalt tühjaks teha ja keset põrandat kokku lükata. Remont valmis, hakkad sa raamatuid riiulitesse tagasi toppima ja korraga märkad, et ühte, teist, kolmandat… kümnendat raamatut pole sa riiulis paarkümmend aastat puutunud.
Esiotsa lööb välja omandinstinkt, et, ei, see peab oma kohale tagasi minema. Siis aga võiks hakata tööle mõistus: kui ma pole raamatu vastu kaks aastakümmet huvi üles näidanud, siis miks peaks see nüüd tärkama. Järelikult pole selle teose koht minu raamatukogus. Prügikast on siinsamas kõrval, aga raamatut lihtsalt ära viskama käsi ei tõuse.