Legendaarse Kuku klubi nuhk: isesorti mees sai sellega isegi kuulsaks

Oma kandilise, otsekui kivist tahutud näo tõttu pälvis legendaarse Kuku klubi KGB majorist stammkunde hüüdnime Kivist Külaline, mäletab Heinz Valk. Ene Rämmeld kirjeldab teda pisut teisiti: „Ta oli väga meeldiv maheda olemisega tumedate lokkis juustega mees-moositaja“ ja Leonhard Lapin kärgatab lihtsalt: „Ta lausa külvas konflikte!“ KGBs oli loomeliitude liikmete nõukogudevastase tegevuse paljastamiseks ja patustajate õigele teele suunamiseks ametis kuraator. Selleks saigi juba 1955. aastast KGBs ametis olnud major Viktor Raus. Siberisse ta patustajaid enam ei saatnud, aga ülekuulamistel vintsutas ja võis ka välismaareisid ära keelata.

Heinz Valk räägib, et ta oli isesorti mees, kes Kukus ei hakanud peitust mängima, vaid tutvustas ennast ja oma ülesandeid vist küll enamikule külastajaist, kui konjakit mekkis, ja istus klubis sageli südaööni. Oli ainult torisenud: „No katsuge, poisid, mitte liiga palju jaurata! Kui ma hommikul tööle tulles esimesena informaatorite ettekanded kätte saan, siis suskan nad kuhugi kausta ega saada ülemustele edasi. On seda jahmerdamist mulle vaja! Aga kui keegi teine enne mind jaole saab, siis ma pean ametlikult reageerima. Teavitama kunstnike liidu juhtkonda, nõudma, et vahelejäänud inimesega vesteldakse... Ja siis ma pean oma ülemusele teatama sellest, mida tehti ja mis asjast saanud ja kirjutama igasuguseid raporteid...“