Kas on elu pärast surma? Kümned eestlased otsisid ja otsivad sellele küsimusele vastust

Eestlasi on ikka nõiarahvaks peetud. Veel möödunud sajandil kinnitasid rootslased, et Tallinn on okultismi kindlus Euroopas. Siin elasid hüpnotisöör Jakoby, kes oli oma võimetes nii kindel, et lubas 3000 krooni igaühele, kes tema nõiakunsti järele teeb, ja astroloog-spiritist Marco-Polo, kes kuulutas: „Selgitan asju, mida keegi Eestis pole suutnud selgitada.“ Tallinnas tegutsesid „professorid“, kes poolt Euroopat horoskoopidega varustasid. Kuressaares elas mees, kes olevat Kristuse endaga rääkinud ja kellele maailma kirjanduskuulsused oma uusi teoseid teisest ilmast dikteerivat. Ja lõpuks ka meedium, kelle teadmisi mitme riigi politseijuhid ja teadlased kontrollisid. Jäid rahule. 

Eestis ilmus salateaduste tarvis omaette ajakiri „Vaimsuse ideoloogia“, selle toimetaja Aulo Millendi kirjutas raamatu „Selgeltnägemine ja ennustamine“. Tegutses Eesti Metapsüühiline Selts ning pruukis vaid avada mis tahes ajaleht, leidmaks fakiiride, ennustajate, selgeltnägijate, okultistide ja hüpnotisööride kuulutusi.