ARVO PÄRT 85 | Kuidas Arvo Pärt kellukestega maailma vallutas

Aastal 1976 toimub Arvo Pärdi loomingus ja sees justkui plahvatus, kui ta korraga nagu paisu tagant vabanedes kirjutab kahe aastaga 18 teost. Sellele aga eelneb kaheksa aastat kriisi, mis lõpetab tema varase loomeperioodi.

Kriisiaastatel süveneb ta keskaja ja renessanssmuusika uurimisse. Umbes samal ajal pöördub ta õigeusku ja liitub 1972. aastal kirikuga. Uuesti 1976. aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes on ta välja töötanud uue isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-stiili, ning tema uus looming on kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest. „Ilmselt kuidagi pidi ta oma loodud helikeelt nimetama, milleks saigi siis tintinnabul, mis tuletub ladinakeelsest sõnast tintinnabulum ning tähendab kellukest. Nii et tintinnabuli vorm on seotud väikeste kellade ja kellukestega ja termin tintinnabuli kirjeldabki kõige enam Pärdi loomingu uuenenud kõlapilti ja värvingut,“ selgitab järgmise lehekülje keeramist Arvo Pärdi loomingus muusikateadlane Kaire Maimets.