Toomas Alatalu | Võõrväed välja 31. augustiks. Episood nr. 2

Mõistagi on meeles, kuidas seda kuupäeva oodati väikeriikides Eestis ja Lätis  1994. aastal. Täna on samas seisus 38 miljonit afgaani, ühed lootusega, teised hirmuga. Balti riikide jaoks (Leedust lahkusid Vene väed 1993.aastal) tähendas see pool sajandit kestnud okupatsiooni lõppu, vabaduse ja demokraatia tagasisaamist, Afganistanis tähendab USA ja liitlasvägede lahkumine kogu võimutäiust usuäärmuslastele, kes olid võimul ka enne, s.t. aastail 1996-2001, mille taas üleelamist paljud enam ei taha. Karta on, et see vägede lahkumine ei taga rahu pikalt sõdinud pinnal. Seda teades on Talibani liikumine näiteks juba jõudnud kuulutada, et lubavad jätkata hariduse andmist tüdrukutele ja et nende suhtumine naissoo õigustesse olla kõvasti muutunud. Nagu öeldakse – elame-näeme.

Hetkel on maailma pilgud Kabuli lennujaamal, kust ameeriklased püüavad ära lennutada oma Afganistanis olnud tsiviilpersonali ja lennujaama tormanud  afgaanidest kaastöötajaid ja abilisi, kes teavad hästi, mis juhtub nendega sääraste võimu- ja režiimide vahetuste järel. Tragöödia on isegi vähe selle kohta öelda.