Salme kultuurikeskuse direktor | Teatrisseminekuks koroonatõendi võltsimine viib kuni aastaks vangi

9. augustist elame meie, kultuuriinimesed ja sündmuskorraldajad, uues reaalsuses. Alates 26. augustist muutuvad piirangud rangemaks - avalikes ruumides, kus on nõutud COVID-19 nakkusohutuse tõendamine, tuleb seda teha kõigil klientidel või osavõtjatel, sõltumata inimeste arvust. Praeguseks on algselt tekkinud segadus vaibumas ja nii korraldajad kui ka publik on harjumas uue reaalsusega. Kuid tavapärane on see, et iga uue süsteemi loomisel leidub ka inimesi, kes otsivad võimalusi, kuidas piirangutest mööda minna. Üheks üritusel osalemise võimaluseks ilma vaktsineerimise ja haigust läbi põdemata on koroonatõendi võltsimine. Meediasse on jõudnud ka juhtumid, kus COVID-19 tõendi kontroll on puudulik või pigem näiline, kuna käsk on antud ja kontrollima peab. Selleks aga, et kultuuriasutuste uksed jääksid avatuks, peavad nii korraldajad kui ka publik koostööd tegema.

Levinuimad viisid hetkel üritustele pääsemiseks on kellegi teise tõendi näitamine või teise isiku tõendi muutmine, et see vastaks muutja isikuandmetele. Tänapäevases infoühiskonnas ja arvutimaailmas on mõlemad üsna lihtsasti teostatavad toimingud ja väidetavalt ka tellitavad teenused. Kuid millised võivad olla nende tegude tagajärjed ja kes vastutab kui üritusele pääseb COVID-19 positiivne inimene? Selleks küsisin nõu Tallinna Ülikooli lektorilt, õigusteaduste doktor Kärt Pormeistrilt.