Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti naistele armastust õpetati

Armuelu õpetavaid raamatuid ilmus läinud sajandi alul nagu küllusesarvest. Üks olulisemaid oli mugandus menukast Käthe Sturmfelsi raamatust „Mis on naisterahvale lubatud, kui ta armastab“, mis ilmus esiti 1908. aastal Georg Eduard Luiga väljaandel ilmunud perekondlikus kirjanduse, teaduse ja kunsti ajakirjas Eesti Kodu ning neli aastat hiljem täiendatult eraldi raamatukesena.

„Noort neiut hoiatatakse küll „patu“ ja „roppuse“ eest, aga keegi ei anna talle asjalikku seletust loomulistest sündmustest inimese organismuses, sugude tõsisest vastastikusest vahekorrast,“ kirjutab autor, nentides, et kui vanemad midagi ei räägi, siis seda enam tütarlapsed omavahel „saladusi“ arutavad. Ta süüdistab romaane, mis noore inimese ettekujutuse mustusse ja himude ärritusse vedavat. Sestap võtabki Sturmfels ette õpetada naiselikke tunge, koketeerimise kunsti, häbelikkuse ja lihahimu seoseid; ta selgitab, kuidas meeste labasele võrgutamisele vastu seista ning jõuab ka naisõigusluseni välja.