Alzheimeri tõvele pani nime Tartu psühhiaatrialegend

„Mis teie nimi on?“ – „Auguste.“ – „Perekonnanimi?“ – „Auguste.“ – „Mis on teie abikaasa nimi?“ – „Minu teada Auguste.“ Selline oli saksa neuroloogi ja psühhiaatri Alois Alzheimeri esimene vestlus 51aastase patsiendi Auguste D.-ga, kelle juhtumit ta esitles 3. novembril 1906 oma kolleegidele kui tõendit mälu laastavast haruldasest ajutõvest.

42aastase Alois (Aloysius) Alzheimeri ettekanne Edela-Saksamaa psühhiaatrite koosolekul Tübingenis kandis pealkirja „Suurajukoore iseäralikust tõvest“ ning see puudutas tema patsienti Auguste Deterit ehk Auguste D.-d. Alzheimer teatas alustuseks, et Auguste haiguse kliiniline väljendumine oli niivõrd isevärki, et tema tõbe polnud võimalik paigutada ühtegi senituntud haiguste alajaotusse. Ta kirjeldas kohtumisi patsiendiga, tolle käitumist, seisundi halvenemist ning surmajärgset aju-uuringut, mis andis seninägemata tulemusi – tegu olla preseniilse dementsusega.