Mai Beilmann ja Kadri Soo | Lapse mure keset hirmsate uudiste tulva: kas rohkem infot on alati parem?

Mai Beilmann, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teadur ja Kadri Soo, Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalpoliitika nooremlektor, 2. mai 2022

Kõik, kes on kunagi lugenud Astrid Lindgreni „Pipi Pikksukka“, teavad, et Pipi elas omaenda inforuumis, mis kattus üksnes üsna tagasihoidlikul määral teda ümbritsevate laste ja täiskasvanute infoväljaga. Tema sõbrad Tommi ja Annika seevastu elasid suurema osa ajast üsna konventsionaalses infoväljas ning eksisid Pipi ekstsentrilisse inforuumi ainult aeg-ajalt. Kui Tommi ja Annika oleksid koolilapsed praeguses Eestis, oleksid nad viimased kaks aastat elanud infoväljas, kus domineerivad koroonauudised ning koroonateemalised arutelud meedias, kodus ja koolis. 

Selleks, et saada aimu, kuidas pidev koroonateemalises infoväljas viibimine lastele mõjub, küsisime ülemaailmses laste subjektiivse heaolu uuringus 2021. aasta kevadel lastelt, mil määral on nad olnud mures koroonasse nakatumise, teiste nakatamise või koroonast tingitud muutuste pärast koolielus. Kõige rohkem muretsesid lapsed sellepärast, et neile tuttavad inimesed võivad koroonasse nakatuda.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?