Vastulause | Ukraina sõja väljakutseid Eestile tuleb arutada avatult

Isamaa aseesimees Riina Solman heidab Õhtulehes Arenguseire Keskusele ette sõnumit, et sõjapõgenikud lükkavad Eesti rahvastiku vähenemist 20 aastat edasi, kuna see tähendavat ukrainlaste põlistamist lihttöödele ning Ukraina naiste käsitlemist sünnitusmasinatena. Mõlemad väited on ekslikud.

Venemaa-Ukraina sõja puhul kellegi kasust rääkimine oleks väga küüniline, sest see on paisanud kaosesse miljonite inimeste elud. Saab rääkida vaid jõukohasest abistamisest ja sõjakeerisesse sattunud inimeste aitamisest. Samas peame suutma ühiskonnana piisavalt ette mõelda, et olla seoses sõjapõgenikega valmis igasugusteks arenguteks.

Sõda Ukrainas on kestnud üle kolme kuu ja pole teada, millal ja kuidas see lõpeb ning millises seisus on pärast sealne majandus ja infrastruktuur. Praeguseks on Eestisse jõudnud ligikaudu 40 000 sõjapõgenikku, kellest kolmandik on lapsed ja täiskasvanutest suurem osa on naised. Seega rohkem kui pooltel sisserännanud leibkondadest juba on lapsed ja vähemalt 70% on inimesi, kelle leibkonnas on lapsed. Sõjapõgenikud on vähemalt sama hea haridustasemega nagu kohalik elanikkond.