Juhtkiri | Iga mürsk loeb

Ukraina kaitseb ennast Venemaa rünnaku eest. Iga mürsk on hinnas ja oodatud. Eestist saadetud relvad on rindel tänulikult vastu võetud. Kuid sellest on vähe, paljud muud riigid pole vist ikka aru saanud, mis koledus Ukrainainas toimub, sest kuidas muidu selgitada seda, et kord on mõnel riigil laost relvad otsa saanud ja teisel riigil võtab otsustamine justkui terve igaviku.

Jah, ilmselt ei oodanud keegi, et Ukraina nii visalt Venemaa agressioonile vastu paneb. Kõige vähem ilmselt ründaja. Nii mõnedki relvi lubanud riigid on tuntud oma demokraatlikult aeglase otsustamisprotsessiga. Kõik ei ole nii kärmed nagu väike Eesti. Ei tohi lasta tekkida arvamusel, et ukrainlased on Vene väed juba jõudsalt tagasi löönud ja mis neile ikka enam relvi saata. Jah, ukrainlased kaitsevad oma kodu. Nii hästi kui oskavad. Käiku läheb nii professionaalne sõjatehnika kui ka osavnäppude ringis 3D prinditud granaadiheiteseadeldisega täiendatud amatööride fotodroonid.

Jah, ühteist on rindele jõudnud ‒ 8 suurtükki siit, 11 helikopterit sealt, 18 haubitsat veel kolmandast kohast. Peab hoolega näpuga järge ajama, et aru saada, et palju varustust on alles lubatud, kohal või ootab kuskil korda seadmist, et kunagi Ukrainasse jõuda. Iga abi võetakse tänuga vastu, kuid Ukraina on suur, pindalalt pea 14 korda suurem kui Eesti. Isegi 200 soomukit kaob rindele kui vesi kerisele. Ja tuleb arvestada, et sõjas saab varustus otsa. Vene suurtükid on kohati ebatäpsed, kuid siiski hävitavad.