Vahur Kollom | Kas struktuurides on kallutatud jõud? 

20. mail tehti teatavaks uudis, et prokuratuur esitas Mihhail Korbile, Hillar Tederile ja Keskerakonnale süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises. Keskerakond end mõjuvõimuga kauplemises süüdi ei tunnistanud ja väitis, et Eesti on õigusriik ja eks siis kohus otsustab kas ja milliseid tegusid ja tõendeid on selle tõendamiseks. Loomulikult peab lähtuma süütuse presumptsioonist ja kedagi ei tohi süüdi olevana käsitada enne, kui on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Aga, kas teie arvates tundub normaalne, et võimuerakond saab süüdistuse mõjuvõimuga kauplemises? Kuidas on ometigi niimoodi, et üks erakond ja tema liikmed on kogu aeg õiguskaitseorganitel hambus? Süvariigist rääkijad ilmselt kasutaksid Villu Reiljani kuldset lauset: „ Kusagil struktuurides on kallutatud jõud“. Kuid miskipärast on vastav erakond juba varasemalt korduvalt süüdi mõistetud ja nii mõnelegi selle erakonna liikmele on veel süüdistus esitatud. Kuidagi liiga palju on seda kõike ja tõlgendamisruumi on piisavalt, et ennatlikke järeldusi teha. Mingis mõttes isegi tunnen kaasa Jüri Ratasele, sest saadud pärand ja ilmsiks tulnud teod ei kaunista erakonda ja esimehena lasub õlgadel päris suur vastutus. Sellised kriminaalmenetlused aga tervikuna häbivääristavad kogu poliitilist maastikku ja vähendavad inimeste huvi poliitika vastu.