Tiit Kuresilma | Lehte lugedes tarkust kogumas

Mind õpetasid lugema niisugused toredad sellid, nagu Miki-Hiir ja Piilupart. Nende seriaalid ilmusid eelmise Eesti lõpuaja lehtedes. Kui isa ja ema keeldusid mulle ette lugemast ja vanaema oli jõudnud järeldusele, et see poiss üldse lugema ei õpigi. (Et ehk õpib kingsepaks!) Siis teist teed polnud, sest et Miki-Hiire ja Piilupardiga ju ei vaidle. Ja vaata imet – õppisingi lugema.

Nüüd loen ikka lehte paberkandjal, nagu vanale ja väärikale kohane. Tellitud on muidugi Õhtuleht. Pean temast mitmekülgsuse poolest lugu ja tema minust ka – aegajalt trükib mind äragi. No nädalavahetuse paiku loen mõnd teist lehte ka.

Aga alles hiljuti see kirjaoskus ju tuli! Miljonid aastad inimene vaid pisut segaselt joonistas, aga ei kirjutanud nii, et meiegi aru saaks. Kui sõnu juba kirjutati, siis kirjavahemärgid (ladina keeles punctus – punkt), teadagi mis, tuli ka omal ajal leiutada. 2000 aastat tagasi ei eksisteerinud punkte teksti eraldamiseks, nagu polnud reeglit sõnade eraldamiseks tühikutega. Huvitav, kuidas nad nii said?