KIRVEHOOPIDE HIND RIIGI RAHAKOTILE: ähvardavalt läheneb üüratu trahv – 1,4 miljardit eurot! Ministeerium tunnistab: kliimaeesmärke me ei täida

Kui Eesti jätkab metsa raiumist endise hooga, siis kaldume kliimaeesmärkide täitmisest tublisti kõrvale. 2021.–2025. aastatel satuks siis atmosfääri 18,4 miljonit tonni CO₂ rohkem, kui Eestil on lubatud. Kohustustele sülitamisel on üüratu hind: see võib tähendada kuni 1,4 miljardi eurost hoopi riigieelarvele ainuüksi nende viie aasta eest. Järgmise viisaastaku eest lajatav hoop on sama ränk.

Õhtuleht avaldas üle-eelmisel nädal loo keskkonnaagentuuri arvutustest, mis näitavad varasematest prognoosidest oluliselt mustemat pilti metsade kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. Eelmisel nädalal tutvustas keskkonnaministeerium kõnealuseid arvutusi ametlikult. Arvutused ja nende tulemused on needsamad, aga see, milliseid noppeid sealt tehti ja millist juttu juurde räägiti, erinevad kui öö ja päev. Alles täiendavate küsimuste peale tuli arvutustele vastav tunnistus: „LULUCFi sektori 2021.−2025. aasta eesmärke me praeguste ega praegu kavandatavate meetmetega ei täida.“

Iga kahe aasta tagant peavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile esitama kasvuhoonegaaside prognoosid. Viimati tegi Eesti seda 2021. aasta kevadel, järgmine läheb teele tuleva aasta kevadel. Viimane aruanne ütleb, et Eesti peab perioodil 2021−2025 maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris, mida laialdaselt tuntakse LULUCFi lühendi järgi, siduma 8,2 miljonit tonni CO₂ ekvivalendi väärtuses kasvuhoonegaase. Toonase prognoosi kohaselt saaksime sellega kenasti hakkama, jääks ülegi. Toonaste arvutuste järgi oleks Eesti tegelik sidumine viie aasta peale 9,9 miljonit tonni.