Hanno Matto | Jalgratturitele valget laeva, palun!
Septembris toimus elektrisõidukite teemapäev Arukülas Rae vallas. Peakorraldajaks üleilmne elektriseadmete tööstuskontsern ABB. Kohal praktiliselt kõik Eestis elektrisõidukeid müüvad autofirmad. Ostumõtteid mõlgutavatele valikut jagus äärest ääreni. Kellele edevama jalgratta hinnaga Citroen Ami, kellele kolmetoalise Mustamäe korteri hinnaga Tesla või särtsu Porsche. Teemapäeva raames toimus elektrisõidukitele ja taristu elementidele pühendatud seminar, millel astuti üles eranditult elektrimasinate soetust populariseerivate ettekannetega.
Pommuudise tegi teatavaks keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro ettekandes „Valge laeva ootus ehk millal tuleb ja milline saab olema elektriautode soetamise uus toetusmeede?“: Elektrisõidukite ostutoetus tuleb uuesti, kogusummas 10 miljonit! Meenutuseks, et viimati oli see summa kõigest 570 000. Toetust jagub autodele ja taristule ja kauaoodatult ka, fanfaarid, kasti elektrijalgratastele.
Õige samm, aga lühike ja komistav! Kindlasti aitab vastav meede müüa täiendavalt mitmeid ja võibolla isegi mitmekümneid börsil noteeritud kodumaise Hagen Bikes kastirattaid, kuid oluline muutus Eesti liikuvuses jääb saavutamata. Rahvusringhäälingu uudistest selgus, et elektriautode kasutuselevõtu toetamiseks on eraldatud siiski „vaid” üheksa miljonit eurot, kuid igapäeva elektriliste jalgrataste soetuse toetamisest mitte sõnagi!
Valitsuses heakskiidetud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seab otseselt liikuvuspoliitika eesmärgiks ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaalu saavutamise 55%, sh linnapiirkondades 60%. Tööl käimiseks kasutas 2019. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 38,8% inimestest. Jalgrattaga tööl käijate osakaal on endiselt väike ehk vaid ligi 2,5% ning tegelik potentsiaal on kasutamata. Näiteks Soome ja Taani on tuntud väga populaarse rattakasutuse poolest (Helsingis kasutab ratast 10% töölkäijatest).
Suures ulatuses autotranspordi elektrifitseerimise toetamisega võib saavutada dekarboniseerimise eesmärke kuid kindlasti mitte olulist muutust jalgratta kui peamise sõiduvahendi kasutusmäära suurenemises. Kaasaegsele elektrijalgrattale pole ühe laadimisega 50 kilomeetrit probleem, sh talvel. Enamuse inimeste igapäevane autokasutuski jääb säärasele kilometraažile tugevalt alla.
Kui elektrisõidukite ostutoetuste menüüs on Tesla ja Porsche, siis peab olema menüüs ka Ampler ja Helkama jt särtsurattad elektrilistele kastiratastele lisaks. Isegi pikalt jalgrattakalk Tallinna linnavalitsus on ulatanud koolinoortele rattasoetusteks abikäe. Projektile „Rattaga kooli“ on 2022. aasta linnaeelarves kasutada 100 000 eurot.
Ka riiklikult tuleb lähiajal asuda pakkuma ulatuslikku meedet, et jalgratta entusiastid saaksid taotleda särtsuratta soetamiseks toetust või maksuvähendust. Nii saavutame liikuvusviisides tegeliku muutuse kliimasõbraliku jalgrattakasutuse suunas ning täiendava argumendi jalgrattateede infrastruktuuri; teed, hoiukuurid, laadijad, kiirendatud tempos rajamiseks.