SÕJAKOKKUVÕTE | Zelenskõi võlus ameeriklasi

Volodõmõr Zelenskõi külaskäik Washingtoni möödus ovatsioonide saatel. USA pealinna tänavail ootasid teda Ukraina lippudega inimesed ning USA kongressis peetud kõne järel tõusid juubeldavad senaatorid ja kongresmenid plaksutades püsti. Kõne oli lühike ja inglise keeles. Lõpetuseks soovis Zelenskõi kõigile häid jõule ja võidukat uut aastat ning ulatas esindajatekoja spiikrile Nancy Pelosile ja asepresident Kamala Harrisele Ukraina lipu, millele olid oma autogrammid ja head soovid kirjutanud Bahmutit kaitsvad sõdurid. Vastu sai ta daamidelt USA lipu. „Keegi tuleb aitab teil seda kanda,“ sõnas Pelosi. „Ma võin ise,“ vastas Zelenskõi ja võttis suure kolmnurkse kasti enda haardesse.

USA annetab Ukrainale ka ühe Patriot õhutõrjesüsteemi patarei, ehkki selle kasutusele võtuks läheb paraku mõni, isegi mitu kuud aega, sest kõigepealt on vaja ukrainlased masinavärgi kasutamiseks välja õpetada. Kreml lõi selle peale lärmi, ent nagu NBC News vahendas, sõnanud Biden selle peale õlgu kehitades: kui Moskva ei taha, et Ukraina meie relvi nende vastu kasutab, eks tõmmaku siis tagasi.

Zelenskõi visiit polnud aga selleks, et aplause nautida ja korraks sõjast eemale saada. Ukraina president teab, et kell tiksub, kirjutatakse The Atlanticu pealkirjas. Õige varsti toimub kahekojalises kongressis vahevalimiste järgne verevahetus ning kuigi senat on demokraatide käes, läheb esindajatekoda vabariiklaste kätte, kes võivad küll sõnades Ukraina rahvale kaasa tunda, ent kukrut nii helded kergendama ei ole. Paljud konservatiivide valijad on kirglikult Ukraina poolel – kui mitte humanitaarsetel põhjustel, siis ammusest vastumeelsusest Venemaa suhtes –, ent leidub küllaga vastanduvaid arvamusliidreid, isegi trolle, kelle arusaamad valija eelistusest lahku lähevad. Pealegi on USA poliitika uus reaalsus see, et kõigele, mida vastasparteid esindav president teeb, tuleb vastu töötada. Nii mõnegi vabariiklase puhul pole asi mitte selles, justkui ei toetaks ta ise Ukrainat, vaid et Joe Biden toetab Ukrainat. Ühele poolele temaga jääda ei või, mitte üheski asjas. The Atlantic kirjutab, kuidas poliitikud, kes veel aasta tagasi Ukrainast sugugi ei huvitunud, lubavad nüüd hoolega jälgida, millist abi Ameerika Ukrainale annab – „justkui oleks suurim sõda Euroopas alates teisest maailmasõjast sama kui mingi Virginia väikelinna arenduslepingu eelarve lõhkiajamine“. Kuid Zelenskõi tuli kõnelema kõigi ameeriklastega ning see võib olla oluliseks sammuks, meenutamaks neile, et sõda toimub päriselt ning pole mingi ebamäärane sündmuste jada kusagil hoomamatult kauges perifeerias. Kongressile rõhutas ta, et abi Ukrainale pole mingi niisama heategu, vaid investeering tulevikku.