Kaur Riismaa | Kui kallis on kultuur?

Kultuur on üle mõistuse kallis ja kunagi ei tea, mis sa oma maksumaksja raha eest vastu saad. Raha kaob musta auku, aga tulemuseks on üks etendus või paar raamatut. Vahel ei saa sedagi, sest teater pannakse kinni või sureb autor ära. Kultuur ei ole ju kunagi kasumlik olnud, milleks teda ülal pidada, kui ta ise elus püsida ei taha?

Samas võiks ka küsida, et kellele on tarvis näiteks laste huvitegevust? Sellest ei tõuse ju rahalist tulu, et laps paaril päeval nädalas kunstiringis apelsini proovib maalida. Pealegi lõpetab ta koolid ära ja läheb „päris“ tööle – milleks siis need apelsinid? Sõbra laps käis judos – mitu aastat, hulk maksumaksja raha pandi magama ja sportlast pole temast saanud. Ometi ei arvaks vist ükski mõistuse juures inimene, et lapsed ei peaks kunstiringis käima või spordiga tegelema: laps ju areneb. Käeline osavus toetab kirjutamist, koordinatsiooni, noa ja kahvliga söömist ja paljut muud, milleta elus läbi ei saa. Sportlik noor on vastupidavam haigustele, jaksab sirge seljaga päev läbi kontoris istuda ning arvatavasti on ka terve inimese lapsed tervemad. Nii et kasu tõuseb, aga alles mitme aasta või aastakümne pärast ning seda on väga raske konkreetsete summadega mõõta.