HÄSTI HOITUD SALADUS | Aasta tagasi igavikku lahkunud režissööri abikaasa Kätlin Kontor-Kirss paljastab, kes oli stsenarist Eleonora Berg

Aasta 2006. Režissöör Toomas Kirsil on idee tuua ekraanile krimiseriaal „Kelgukoerad“. Ent stsenarist on murdunud. Pool stsenaariumi on valmis, teine pool ootab kirjutamist. Ei aita miski, isegi mitte pikad telefonikõned stsenaristiga, kel mõte on kokku jooksnud. Kuniks kostab vaikne naishääl: „Mina tean, kuidas see lugu lõpeb ja kes on mõrvar... See on ju nii lihtne!“ Kirsil jääb vaid üle kergendustundega ohata: „Kui see on nii lihtne, eks pane siis oma versioon kirja.“

Toona, tol kriitilisel hetkel oli vaja toota pilootosa, mida telekanalile esitada. „Kanal ei olnud üldse kindel, kas idee lendama hakkab,“ meenutab Toomas Kirsi lesk Kätlin Kontor-Kirss. „Kirss, kelle oma oli „Kelgukoerte“ idee, katsetas erinevaid stsenariste. Viimane, keda ta proovis, kirjutas loo valmis poole peale, ent siis jooksis kinni.“

Kätlin mäletab pikki telefonikõnesid Kirsi ja stsenaristi vahel. Kirss pakkus erinevaid variante, kuidas lugu lõpeb, aga miski ei aidanud kirjutajat. „Mina vaatasin seda kemplemist pealt ja küsisin: „Kaua te jaurate, näita mulle seda lugu,“ on Kätlinil toonane hetk vesiselgelt meeles. „Lugesin selle variandi, mis poole pealt otsa sai, läbi ning mul oli korraga lahendus olemas. Tegin oma versiooni ja see läkski tootmisesse. Kui kanal otsustas piloodi põhjal, et „Kelgukoerte“ sari tuleb, sõnas Kirss mulle, et proovigu ma veel. Hakkasingi tegema ning õnnestus – niimoodi see algas. See ei olnud üldse planeeritud, sest mina olin kahe väikse lapsega kodus ning mul polnud sellist mõtetki, et hakkan midagi kirjutama. Koolis kirjutasin küll häid kirjandeid, ent see oli kogu minu kogemus. Stsenaariume polnud ma kunagi varem kirjutanud.“ Mis peamine, sari oli päästetud.