Toomas Vint: „Tean, mida tähendab üks pits. Isegi alkovabast õllest hoidun kui vanakurat välgust.“

„Ei ole viimasel ajal head loomingulist õhinat. Tervis pole kiita. Suhkruhaigus, süda jukerdab, pikka maad ei julge enam autoga sõita. Vanadus, mis parata, pressib peale,“ poetab maalikunstnik ja kirjanik Toomas Vint oma Nõmmel asuvas kodus. Järgmise aasta märtsis tähistab ta 80. sünnipäeva.

Kirjanik Vindi töötuba ehk kabinet on maast laeni raamatuid täis. Ühes riiulis kenasti reas kõik tema romaanid ja novellikogud. Kokku 23 raamatut. Kuigi viimane romaan ilmus enam kui kümme aastat tagasi ning sestap Toomas kurdabki, et loomepalang pole enam see. Ka kunstihoones asunud avaralt ja valgusküllaselt ateljeepinnalt tuli välja kolida, sest maja läks remonti. Ometi Toomas ei hala ega kurda. Viimane väiksemas mõõdus pilt, millel veel nimegi pole, ripub abikaasa Aili ateljee seinal, mis asub nende Nõmme maja katuse all.

Oled eluaegne nõmmekas ning paljudes sinu novellides ja romaanides on selgelt äratuntavad siinsed paigad. Aga millised on sinu enda esimesed mälupildid lapsepõlvekodust Nõmmel?