JUHTKIRI | Kutseharidus muutub: „sariõppijad“ maksavad edaspidi oma õppimishobid ise kinni

Kutseharidust on püütud viimaste aastakümnete jooksul reformida iga natukese aja tagant ja iga kord on see kelleski paksu verd tekitanud. Pole ka praeguse valitsuse sellekohane plaan erand – eriti plaan mõned kutsehariduse valdkonnad tasuliseks muuta. Eelkõige neile, kellel kutse varasema ametihariduse näol juba olemas.

Alguses oli kõik selgi korral ilus. Veel augustis rääkis haridusminister Kristina Kallas ERRile, et valitsusliit kavandab paljuski enneolematut kutseharidusreformi, et teha kutseharidus atraktiivsemaks. Suurendada gümnaasiumihariduse osa kutsekeskhariduses (n-ö rakendusgümnaasiumi õppekavad). Aga et midagi võiks ka kellegi jaoks tasuliseks muutuda, on nende ilusate plaanide varju jäänud.

Ühelt poolt tundub see õiglane – käisid ju koolis, miks sa siis valitud erialal ei tööta? Niigi on juba liiga palju „sariõppijaid“, kes käivad järjest oma lõbuks riigi raha eest mööblirestaureerimist, kokandust, iluaiandust või muud sarnast õppimas. Isegi kui mitte enda lõbuks, vaid ikka teiste hüvanguks, pole riigi raha selline raiskamine aktsepteeritav.