LIISA AAVIK | AITAB TOIDU JA RAHA RAISKAMISEST! Need nipid ja äpid aitavad soodsalt ja säästlikult kõhtu täita

Tavalisel inimesel ei tasu kodus hallitanud porgandi või roiskunud jogurti pärast ülemäära erutuda – on mõistlikumaid asju, millele oma energiat kulutada. Me ei sünni ratsionaalseteks toiduvarude halduriteks, nagu restorani- või poepidajad olema peavad. Toidu raiskamise vältimiseks ja sellele mitte mõtlemiseks on vaja kodus lihtsat ja loogilist süsteemi, mis sobib sinu kodu ja pere vajadustega.

„Meil küll peres midagi raisku ei lähe. Ma ei saa aru, kust inimesed võtavad praegu veel raha toidu raiskamiseks,“ jagas üks daam arvamust sotsiaalmeedia arutelus. Enim toiduraiskamist on siiski just kodumajapidamistes. Viimaste uuringute järgi läheb keskmises leibkonnas aastaga prügikasti 63 kg toitu väärtusega 180–220 €, inimese kohta 26 kg.

Ühest küljest on raiskamise hukkamõistmine mõjutusvahend, kuid samas – kui mõõdetavad on selle viljad? Kui tublid toidu ärakasutajad asetavad end teistest kõrgemale, siis lähevad pead lukku ja pole enam ruumi raiskamisega hädas olijate ära kuulamiseks, vaatlemiseks, mõistmiseks ja aitamiseks. Samuti pole kohta, kus olla iseenda ja teistega oma ebatäiuslikkuses aus: ostsingi juba teist korda sel kuul võileivale kurki, mis külmkapis ära vettis.