LEPPIMINE JÄI ÄRA: austraallased ütlesid referendumil põlisrahvaste tunnustamisele „ei“

Ligi veerand sajandit pole Austraalias toimunud ühtegi põhiseaduslikku referendumit. Nüüd küsis valitsus: kas muuta põhiseadust nii, et see tunnustaks sealseid põliselanikke – aborigeene – riigi esmaste asukatena, ning väljendada seda ka riikliku esindusorgani loomise kaudu. Austraalia rahvas andis sellele aga kindla vastuhääle.

Austraalia peaminister Anthony Albanese tunnistas, et tema jaoks oli tegu pettumust valmistava tulemusega, ent midagi pole ka teha, rahva soovi tuleb austada. Põliselanikud moodustavad 3,8 protsenti Austraalia rahvastikust.

Kui Albanese puhul oli see tema poliitilise karjääri üks kandvamaid küsimusi ning lüüasaamine oli tema jaoks kahtlemata alandav ja ebameeldiv, siis seoses Austraalia põlisrahvastega nii mandril kui ka Torrese väina saartel oli tegu millegi veelgi olulisemaga. Ei pea ilmselt üleliia pikalt kirjeldama, kuidas uusasukad põliselanikke läbi sajandite kohtlesid: julmuse, vägivalla, maa äravõtmise ja hülgamisega. Alles viimastel aastatel on ühiskonnas kerkinud esile nn rahvusliku leppimise poliitika – üritada kurvast ajaloost hoolimata ühiselt tulevikku vaadata.