Viimane kants mureneb? Tallinna keskerakondlased vaagivad tulevikusamme

Keskerakonna juhivahetuse tuules käib Tallinna võimukoridorides kibe kihutustöö: eestipäraste nimedega keskparteilastest saadikuid kutsutakse lakkamatult kohvile, et kompida pereheitmise võimalusi.

Reitingute koondtulemustes pole Keskerakonna näitajas midagi erilist. Toetus on praegu alla 15 protsendi, aasta tagasi valitses sisuliselt sarnane olukord. Pildile annab aga tooni trend, mille kohaselt langeb eestikeelsete valijate poolehoid erakonnale. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut tellitud ja uuringufirma Norstat läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et suve lõpust on Keskerakonna toetus eestlaste seas kukkunud üsna püstloodis 7,1 protsendini. Tõsi, aasta tagasi jõuti üsna sarnase tähiseni – 7,2% –, kuid see tuli astmetena ning oli hetkeline.

Õhtulehega rääkinud keskerakondlaste suust kostub mitmeid sõnumeid. Ühelt poolt ei osata näha, et partei oleks mingil viisil teinud suure ja märgilise sammu ning hakanud pärast Mihhail Kõlvarti esimeheks saamist septembris kõnetama vaid vene valijaid. Sellise käsitlusega pole eestimeelsed keskerakondlased nõus. Niisugune lähenemine puudutakse ju otseselt edu valemit – võimul olemiseks on vaja nii vene kui ka eesti valijaid. Seda öeldes nendivad keskerakondlased siiski, et järgmistel (kohalikel) valimistel säravad priskema häältesaagiga ikka need poliitikud, kelle nimed sarnanevad rohkem Lev Tolstoi „Sõja ja rahu“ tegelaste kui Anton H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ omadega.