HIIGLASLIK VÕRGUSTIK: Hamas varjab end Gaza sektori alla rajatud tunnelites, mida on Iisraeli sõduritel pea võimatu vallutada

Gaza sektor on võrdlemisi väike maa-ala. Eesti mõistes võib seda pindalalt (365 ruutkilomeetrit) võrrelda näiteks Lihula või Halinga vallaga. Ent seevastu asub sektori all ulatuslik tunnelite võrgustik, mis mängib Hamasi olemasolus keskset rolli. Kas neid tunneleid on üldse võimalik hävitada ning miks oleks Hamasi võitlejatel tunnelisõjas Iisraeli sõdurite ees selge eelis?

Tavaliselt räägitakse kolme sorti sõjapidamisest ehk rünnakutest, mis võetakse ette maismaa, mere või õhu kaudu. Eksisteerib ka neljas variant – maa-alune ehk tunnelisõda. Tegemist pole ajaloos kaugeltki uue nähtusega, sest seda on harrastatud juba tuhandeid aastaid. Näiteks on leitud viiteid, et tunnelite kaudu ründasid vaenlase rajatisi juba iidsed assüürlased ning seda tegid ka antiikaja roomlased. Olulise tõuke sääraste tunnelite rajamiseks andis püssirohu leiutamine, mis oli küll ohtlikum, ent võimaldas maa-aluseid käike luua kiiremini ja vähema vaevaga. Lisaks andis see võimaluse vaenlase müürid otse nende alt õhku lasta. Ulatuslikult hakati tunnelistrateegiat kasutama Korea ning Vietnami sõdade ajal.

Selline strateegia pole kadunud tänapäevalgi. 21. sajandil on see osutunud äärmiselt populaarseks Lähis-Idas – tunnelite kaudu liiguvad ning neis varjavad end üldjuhul terroristid. Teatavasti on Liibanoni islamistlik rühmitus Hezbollah loonud kodumaal ulatusliku tunnelite ja punkrite võrgustiku. Väidetavalt said nad sealjuures tuge Põhja-Korealt, kes on ka ise rajanud kaht Koread eraldava demilitariseeritud tsooni alla korraliku tunnelirägastiku. Ent alles hiljaaegu kasutati tunneleid ka Ukrainas toimuvas sõjas – Mariupoli kaitsjad varjasid end pikalt Azovi tehase all asuvas tunnelivõrgustikus, mistõttu oli Vene vägedel nende alistamisega tükk tegemist.