TÕNIS ERILAID | Merekaablid Soome katkesid ka sajand tagasi

Merekaablitega Soome lahes oli varemgi muret. Ajalehed teatasid: „Helsingi, 11. juuli 1931. Soome ja Eesti vahelise telegraafikaabli parandustöid loodetakse lõpule viia täna. 1. jaanuarist saadik, mil kaabel katkes, on tarvitatud reservkaablit. On peaaegu kindlaks tehtud, et kaabli esimene rikkuja on üks Ameerika aurik, kes Arensgrundi tuletornist saadud teadete järgi laskis oma ankru kaabli läheduses merre just sel ajal, kui täheldati kaabli katkemine. Ka Ameerika auriku nimi on teada.“

Samal ajal märgati veel kahte kaabliriket. Üks neist oli ilmselt seotud Vene mereväe traalimistöödega või nende päästelaevade ankrusseheitmisega. Umbes kümme kilomeetrit Eesti pool leiti vana kaabel, mis oli nii tugevalt põhjas kinni, et tuli paigaldada 400 meetrit uut kaablit. Eesti võimud oletasid, et kaabli peal lasub selles kohas Vene hukkunud allveepaat.

1926. aasta mais hakkasid vast ametisse pandud Soome peastaabi ülem kolonelleitnant Martti Wallenius ja tema ametikaaslane Eestis kindralmajor Nikolai Reek ajama eriti salajast telefoni ja telegraafi otseühendust kahe riigi sõjaväe vahel.