Riinu Rannap: isa lahkumine oli suur šokk, sest ta oli kuni viimase ajani vitaalne ja tegus

„Arvestades, kui tegus isa oli, tegeles ta minu vanema õe Kaia ja minuga ikka uskumatult palju. Et ta ise oli sedavõrd mitmekülgne, proovis ta ka meile erinevaid huvisid sisse süstida. Ja kõike, mida ta tegi, tegi südamest,“ meenutab noorem õde Riinu heldimusega oma ootamatult lahkunud isa Jaan Rannapit.

„Ta kirjutas, oli kirglik kalamees, nägi väga palju vaeva sellega, et ehitas meile suvila ja tegi maakodu Kosel oma kätega korda. Selle maja, kus ta elu lõpuni elas, ehitas otsast lõpuni üles. Nii et ta oli sõna otseses mõttes kuldsete kätega ja mõnes mõttes oma aja inimene, kes püüdis kõik ise ära teha,“ räägib Riinu.

„Nii et isa tegi palju ja jõudis palju. Samas, me kunagi ei tundnud ega tunnetanud, et tal pere jaoks poleks aega jagunud. Pigem vastupidi. Ta kaasas meid õega väga paljudesse oma tegemistesse ning kõik, mis sai koos isaga ette võetud, oli väga põnev ja seikluslik. Ta võttis meid kaasa metsa- ja rabamatkadele, et meis looduse vastu huvi tekitada. Mis tal ka õnnestus. Ta õpetas märkama ja kuulama loodust. Nii et kogu aeg oli põnev ja kogu aeg oli tunne, et võtad osa mingist seiklusest.“