ELAGU JUUBILAR! Millise puhastava rituaaliga tähistas tähtsat päeva Andres Dvinjaninov?
„Ärkasin imeilusal päikesepaistelisel hommikul üles, jõin kohvi, ajasin koera, kassi ja naisega juttu, kuulasin laulu ja sõitsin proovi,“ kirjeldas näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov esmaspäevast sünnipäevahommikut. „Karlova teatris valmistame Merle Palmistega ette lavastust „Lambasihver“, mis on Pearu naise „Tõde ja õigus“. Tähistamiseks läheb alles õhtuhämaruses.“
Mis salata, detsembri alguses esietenduva lavaloo peategelases pole kröömikesti säherdust ilus ja sära kui teda kehastavas näitlejannas. „Merlel on väga värvikas teatritee seljataga ning ta on ka varem teinud rolle, mis ei vasta tema tavakuvandile,“ muigas Andres. „Aga tõesti, nüüd, üle pika aja, näeme hoopis teistmoodi Merlet. Esmapilgul tundub, et ootamatut ja ehk sobimatutki, aga seda ägedam on tulemus. „Litside“ proua Kukke on nähtud piisavalt palju, nii et sedapuhku on aeg Lambasihvriks.“
Kui proov läbi, võttis Andres tütre koolist ära ja vuras koju. Väänikverre. „Kõigepealt teen sauna ja siis suure lõkke,“ lausus ta. „Kui elad maal, tekib igasuguseid puid. Hommikul tekkis mõte lõket teha, sest lõke on rituaal, mis puhastab ja annab energiat. Teame ju kõik, et põlevat tuld, voolavat vett ja töötavat inimest võib lõpmatult vaadata.“