LÕPPMÄNG: Reformierakond valmistub uueks ajastuks

Reformierakonna liikmed valisid erakonna esimeheks tagasi Kaja Kallase. Kõigi märkide järgi hakkab erakonnale au ja rekordeid toonud juhi aeg aga lõppema, sest sama marssalikepiga jätkates näib partei tulevik tume.

Nädalavahetuse kõige tähelepanuväärsem info Reformierakonna sisevalimistelt tuli juhatuse valimiste kohta, kus esiviisiku moodustasid Kristen Michal (728 häält), Hanno Pevkur (711), Jürgen Ligi (640) ja Urmas Paet (625). Arvud on eriti kõnekad esimehe valimise taustal: peaminister Kaja Kallas kogus seal ainsa kandidaadina 636 häält ehk 68 protsenti kõikidest sisevalimistel osalejatest. See tähendab, et ühel või teisel põhjusel jättis 295 parteilast Kallase poolt hääletamata. Võrdluseks, kui Kallas 2018. aastal juhtoravaks sai, oli ta kõigi silmis erakonna päästja ning kogus 1067 häält. 2020. aasta tagasivalimisel oli poolthääli 984 (1128st).

Kiired, minutilised loengud Toompea poliitkoolist kinnitavad poliitsemiootikute tähelepanekuid, et valimistulemused on tähelepanuväärsed: keegi kogemata valimata ei jätta. Kuigi Kallase valitsemisajal on oravad nautinud valijate kuuma armastust, võitnud hulga valimisi, sh korjasid viimastel riigikogu valimistel rekordarvu toole, vaadatakse poliitikas ikka ennekõike tulevikku. See paistab Reformierakonnale praegu tume. Ja ka Eestile, nagu ütles Kallas ise oma üldkogu kõnes: „Usun, et kui me praegu suudame riigi rahanduse jälle joone peale saada, on juba aasta-paari pärast nii Eesti majandus kui inimeste heaolu taas korralikul tõusuteel. Me peame ise sellesse uskuma.“