ŠOKIUUDIS: Taani kuninganna loovutab trooni esikpoeg Frederikile
„Troonist loobumine ei tule kõne allagi,“ kuulutas Taani kuninganna Margrethe II 2015. aastal. Talle kuulub ka lause „Jään troonile, kuni sealt maha kukun“. Ent Elizabeth II surma järel Euroopa ainsaks naismonarhiks jäänud Margrethe teatas pühapäeval oma uusaastakõnes, et annab jaanuaris valitsusohjad üle esikpoeg Frederikile. Kas monarh sööb oma sõnu poja abielu päästmiseks?
„Olen otsustanud, et nüüd on õige aeg,“ ütleb 83aastane kuninganna Taani kuningliku pere kodulehel avaldatud pöördumises. „14. jaanuaril 2024 – 52 aastat pärast seda, kui minust sai mu armastatud isa järglane – loobun Taani kuninganna tiitlist. Jätan trooni oma pojale kroonprints Frederikile.“ Margrethe II avaldab tänu oma valitsusaastate jooksul saadud toetuse eest ning tänab ka eri aegade valitsusi ja parlamenti koostöö ja usalduse eest. „Suur aitäh nendele paljudele-paljudele inimestele, kes on erilistel puhkudel ja igapäevaelus mind ja mu peret lahkete sõnade ja mõtetega meeles pidanud, muutes need aastad pärlikeeks.“ Monarh loodab, et uuele kuningale ja kuningannale saab osaks samasugune usaldus ja pühendumus mis talle. „Nad väärivad seda! Taani väärib seda! Lõpetan oma uusaastapöördumise tavapärasel moel: JUMAL ÕNNISTAGU TAANIT, JUMAL ÕNNISTAGU TEID KÕIKI.“
Taani kuningakojas harukordne sündmus leiab aset päevapealt 52 aastat pärast seda, kui 31aastasest printsess Margrethest sai oma isa Frederik IX surma järel Taani kuninganna. Alguses ei pidanud 16. aprillil 1940 sündinud Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingridist monarhi tulema. Toonaste seaduste järgi liikus võim kuningakojas meesliini pidi. Kuid kroonprints Frederik ja kroonprintsess Ingrid – praeguse Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi isapoolne tädi – said Margrethe järel veel kaks tütart. Kui Frederik oli 1947 troonile tõusnud ja oli selge, et lapsi enam juurde ei tule, otsustati Taani põhiseadust muuta: nüüd võis ka naine monarhiks saada.