FILMIARVUSTUS | „Ferrari“ sobib vaatamiseks nii meestele kui naistele – see on film inimesest, mitte autodest

Kuigi Enzo Ferrari äsja linastunud eluloofilmis käib tegevus autode ümber, ei ole see mingi auto- ega autospordifilm, vaid sügavalt inimlik draama ja tragöödia. 

Alustame lõpust. Vastne Ferrari film (selle nimi ongi lihtsalt „Ferrari“, mitte segi ajada samanimelise 2003. aastal valminud filmiga) kestis kaks tundi ja kümme minutit ning selle aja jooksul ei hakanud mul kordagi igav ega piinlik. Ja ainult korra püüdsin kella vaadata. Need faktid, ma arvan, on peaaegu nagu kvaliteedimärk. Mina oma auto- ja autosporditaustaga ei ole kindlasti keskmine „Ferrari“ vaataja. Lisaks olin ma juhuslikult äsja eesti keeles ilmunud Brock Yeatesi raamatu „Enzo Ferrari. Mees ja masin“ sisutoimetaja, nii et sündmused, mille ümber film üles ehitati, olid mulle kõik hästi teada.