JUHTKIRI | Riigi segased rahaasjad

Õpetajate streik tõestas, et hea tahtmise juures on võimalik raha leida küll. See aga tõstatab küsimuse, kuivõrd otstarbekalt ministeeriumid endale eraldatud raha üldse kasutada suudavad?

Võtkem või seesama haridus- ja teadusministeerium, mille haldusalasse kuulub ka erakoolide tegevus. Näiteks tunamullu oli Eesti 21 erakooli tegevuskulu kokku ligi 70 miljonit eurot, millest koguni 40 miljonit tuli riigieelarvest. Õhtulehest võib aga lugeda, kuidas ministeerium on jaganud erakoolidele toetust, ilma et need koolid oleksid täitnud kõiki rahastamise eeldusi. Teisalt on välja tulnud, et enamik erakoole saab toetusraha munitsipaalkoolidest vähem, ehkki põhimõtteliselt peaksid need koolid saama võrdselt. Segane lugu!

Veelgi segasemaks lähevad hariduse rahaasjad rahandusminister Mart Võrklaeva hiljutiste avalduste põhjal. Näiteks märkis ta nädala eest Postimehele, et mainitud ministeeriumil jäi mullu kasutamata 14 miljonit eurot. Ka Euroopa Liidu nüüd juba lõppenud rahaeraldustest jäi ministeeriumil kasutamata 11 miljonit eurot. „See tähendab, et ministeeriumid on oma tegevuseks raha planeerinud, aga reaalselt seda kasutada ei suuda või on tegemist üleplaneerimisega või tegevusega, mida ei olegi vaja teha,” märkis rahandusminister.