JUHTKIRI | Räägime parem, miks me oleme nii üksildased, et tahame uskuda võimatuid romansse

No tule eile meile, võiks mõni lugeja arvata, kui tutvub juhtumitega, kus kallid kaasmaalased on petukirjade või sõnumitega puupaljaks jäänud. Kuidas siis ei saada aru, et kahtlane lehekülg, imelik rahaküsija või täiesti vale süüdistus on need, mille eest raha tahetakse?

Tagantjärele tarku on terve sotsiaalmeedia täis. Ega sageli enne ei mõistagi, kui oled ise unise peaga valesse kohta PIN-koodi sisestanud. Sest tegelikult ju oodatigi mitut pakki, kus mõnel võib olla ka tollimaks, ning kui küsitakse ja pakutakse kerget kordaajamist e-lahenduse näol, siis oleme ju harjunud usaldama. Peaaegu pimesi.

Sellelt pinnalt pätid lõikustööd teevadki. Eestlased armastavad küll mõelda, et nemad on ettevaatlikud, kuid paraku langeme meiegi lõksu tänu üksindusele, ahnusele või hajameelsusele. Ja siis pole suurt midagi teha, sest raha tagasi saamine on pigem reeglit kinnitav erand.