GALERII | Aastapäev Andrus Vaariku moodi: „Hakkasin Ivan Orava grimmi tegema enne kella 17 õhtul ja lõpetasin vana sepa kehastamise kell üks öösel.“

„Hakkasin Ivan Orava grimmi tegema enne kella 17 õhtul ja lõpetasin kell üks öösel,“ muheleb näitleja Andrus Vaarik, kes tervelt kaheksa tundi vabariigi aastapäevast veetis vana sepana. Esmalt rahvusooper Estonia majas, hilisõhtul aga Hiiu pubis. Sinna kihutas ta vilkuriga autos ja täisgrimmis.

„Inimesed juba laudades küsivad, millal Ivan Orav tuleb,“ särab Hiiu pubi baarimees. Tõesti, kellaosutid liginevad väljakuulutatud esinemisajale, kuid vanast sepast pole veel kippu ega kõppu. Ent Andrus Vaarik, kelle töö Ivan Oravana pole presidendi vastuvõtul veel lõppenud, on vabandades teada andnud, et hilineb pisut. Pubipublik on rõõmsal ootel, suurimad fännid passivad õhtu tähte trepil.

Vana sepa saabumine on mõjus. Tumedat karva väikebuss, vilkur plinkimas, peatub uhke signaaliga maja ees. Ivan Oravat tervitatakse kui rokkstaari. Nii maja ees kui ka sees. Tulija aidatakse üle mustja kiilasjää, et too jumala eest ei komistaks. „Selle vilkuriga masina pakkusid aastapäevapeo korraldajad ise välja, sest tundsid end natuke süüdi, et ajagraafik Estonias nihkus ja minu viibimine seal läks pikemaks,“ räägib Andrus. „Õnneks mitte väga palju pikemaks. Ning üks Hiiu pubi trepil ootajaist oli mu kasuvend Toomas, minu lapsepõlvekaaslane Hiiult. Tema kallistas mind trepil ning tema oli ka see, kes mulle vapralt autost väljumisel appi tuli.“