PETLIK TURVATUNNE: avalikuks varjumiskohaks ristitud tunnelid ja allmaaparklad raketirünnaku eest ei kaitse

Kui Eesti suuremaid linnu tabaksid samad raketid, mis laastavad Ukraina elamurajoone, ei pakuks kaitset siinsed avalikud varjumiskohad, kortermajade keldrid ega parklad.

Tallinna tehnikaülikooli teadlased* uurisid päästeameti tellimusel, kuidas peaksid raketitabamustele vastu Eesti suuremate linnade avalikud hooned ja kortermajad ning kuidas neid vastupidavamaks muuta. Varjumiskohas peab tagatud olema muuhulgas kaitse hoone kokkuvarisemise ja aknaklaaside purunemise eest, vähemalt kaks tugevat sisse- ja väljapääsuust, ventilatsioon ja avariivalgustus.

Hoonete vastupidavust hinnati stsenaariumis, kui neid peaks tabama õhutõrjeraketisüsteemi S-300 rakett või tiibrakett Kalibr (3M-14). Neid on Venemaa relvajõud suurel hulgal kasutanud Ukraina tsiviiltaristu ja elamurajoonide ründamiseks.