ÜKSIKEMA ILMA IGASUGUSE ABITA: Ukraina sõjapõgenikud jäid bürokraatia hammasrataste vahele

Politsei- ja piirivalveamet ei tule toime Ukraina sõjapõgenike elamislubade pikendamistega. Elamisluba aga on eeldus, et üldse mõistlikul viisil Eestis elada. Ebakindlus ja teadmatus on nii suur, et ukrainlased kaaluvad kodumaale tagasipöördumist.

Elav näide tekkinud olukorrast pärineb Tartumaalt. Elva vallas elab üksi lapsi kasvatav ema, kes ei käi tööl. Ta esitas enda ja oma laste osas politsei- ja piirivalveametile (PPA) õigel ajal, kolm kuud enne ajutise kaitse elamisloa lõppemist, uued taotlused. See elamisluba võimaldab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnaseid õigusi Eesti elanikega, sh ligipääsu riiklikule pensionile, hüvitistele, toetustele ja teenustele ning annab õiguse töötada ja haridust omandada.

„See on kõige markantsem näide,“ räägib Elva sotsiaalosakonna juhataja Gerda Kiipli-Hiir. „Pere vanim laps läks praktikale ja tegelikult teda ei julgeta seal hoida. Kui tulevad kontrollid ning tööd teeb elamisloata isik, siis, saan aru, on trahvid arvestatavad.“ Neiuga õpib kutsekoolis ning läks Tallinna restorani praktikale, kuniks praktika pakkuja pidi temast elamisloa lõppemise tõttu loobuma.