JUHTKIRI | Märgistatud tunnel pole veel varjend

Kas sina tead, kuhu pageda, kui raketid taevast lendama hakkavad? Kus on sinu lähim varjumiskoht või kas kortermaja kelder sind üldse ohu eest päästab? Tuleb välja, et viimase asjus ei ole just kõige paremad lood.

Täiemahuline sõda Ukrainas on kestnud üle kahe aasta. Iga päev saame teateid õudustest, mida Venemaa on sealsel pinnal toime pannud. Samuti möllab hübriidsõda, kus annavad tooni trollid ja signaalisegajad, ja mitte ainult meil, vaid kogu Euroopas. Sõjafoon on saanud eestlaste igapäeva osaks ja ohu vastu seismiseks on tehtud palju samme.

Üheks näiteks on avalike varjumiskohtade märgistamine. Silt üksi ei paku aga paraku kaitset ning nii on näiteks Tallinna tehnikaülikooli teadlaste tehtud uuringust selgunud, et Eesti suuremate linnade avalikud varjumiskohad, parklad ja kortermajade keldrid ei ole piisavad, et meid Vene rakettide otsetabamuse eest päästa. Pigem hoiavad nad meist eemale heal juhul killud, mis plahvatuse korral igas suunas õhku paiskuvaid. Selliseid varjendeid, mis kaitseks rohkem kui varjumiskohad, pole aga ehitatud 1990. aastast alatest! Kui neid otsida aga näiteks 1950–1960ndatel ehitatud kortermajade keldritest, siis viimased vajavad spetsialistide sõnul suuremat remonti ja korrastamist.