Ester Vilgats: „ERRis kindlasti plahvatas, et mingi vanamutt on jäänud neile ringi kooberdama.“

Päev, mil Pärnu tele- ja raadiokorrespondent Ester Vilgats 70. sünnipäeva tähistas, näis särav ja särtsakas. Ei osanud Ester toona, mullu oktoobris aimatagi, et kuu aega hiljem saabub Pärnu stuudiosse kolmeliikmeline delegatsioon. Mitte aumärki rinda kinnitama ja hinnalist kingitust üle andma, vaid teda pensionile lähetama. Kirsiks vahukooretordil sai ERRi teleuudiste juhi Liisu Lassi otsekohene küsimus: „Mida sa ise mõtlesid, millal sa oleksid pensionile jäänud?“

Selleks, et Estrilt lahkumisallkiri kätte saada, tuhises mullu hilissügisel Pärnu stuudiosse koguni kolm tähtsat inimest: uudiste- ja sporditoimetuse peatoimetaja Anvar Samost, teleuudiste juht Liisu Lass ja raadiouudiste juht Indrek Kiisler. Sõnum, millega kolmik kohale ilmus, ei kuulunud heade sekka. Seda aimas Ester juba siis, kui Samost talle telefonitsi teada andis, et tullakse Pärnusse vestlema.

„Sisetunne ütles, et hea jutt see olema ei saa, aga Samostilt ma ei küsinudki, mis teema on,“ lausub Ester. „Mõtlesin, et las nad siis tulevad ja räägivad. Kui nad siis tulid – terve delegatsioon, siis vaatasin, et näe, ainult peadirektor oli veel puudu. Ning milline suur au: kolm suurt ülemust võtavad päeva ja tulevad liinibussiga Pärnusse!“ Pikka juttu ei peetud. „Mulle tehti teatavaks, et juhatus on otsustanud mind töölt vabastada,“ kirjeldab Ester kummalist kohtumist. „Mul on valida, kas lahkun seoses pensionile jäämisega või poolte kokkuleppel.“